Surematuse ja igaviku idee on läbi sajandite olnud filosoofidele raskeks pähkliks. Kuid sellest mitte heitudes otsustavad kaks haritud influentserit, eelarvamustevaba noort naist, peale tutvumist Jorge Luis Borgese ringikujulise aja kontseptsiooniga asuda püüdma iidset ja ülimat - igavest elu. Neile on teekonnal surematusse abiks tõestisündinud lood seiklejatest, kes samal retkel on õnnestunud rohkemal või vähemal määral. Kas kaasaegne naine on küps surematuse jaoks?
Surematud
Lavastus
- Lavastaja
- Marianne Kõrver
- Etenduse pikkus
- Üks tund ja 30 minutit
- Esietendus
- 30.08.2024
"Minu jaoks on hästi oluline, mida näitleja prooviruumi toob. Lõpuks peab prooviperiood ju meile kõigile huvitav ja inspireeriv olema, mistõttu valin näitlejaid, kes oskavad uusi vaatenurki pakkuda. " / Marianne Kõrver /
"Igal juhul selgub lavastust edasi vaadates, et küsimus naise surematusest ei ole kattevari feministlikule kriitikale, vaid lavastuses tegeldakse ikkagi laiemalt iroonilis-naljakas ja kohati filosofeerivas võtmes surematuse üle arutlemisega. "
Hedi-Liis Toome / Edasi
"Loo struktuurne kompaktsus võimaldab selle ka lihtsalt kõrvale jätta ning kaasa kulgeda. Midagi jääb meelde, midagi mõjub, midagi tekitab mõtteid kunagi hiljem. Võib jälgida paralleeli või vastandust lavastuse südames. "
"Meil alguses oli ainult teema – surematus. Ma lugesin Borgese novelli, aga tegu ei ole Borgese lavaletoomisega. Surematuse novell on nö lähetepunkt, see materjal ise on dokumentaalsetest lugudest, inimestest, kes on läbi aja otsinud surematust, need on ajaloolised tegelased. Taavi Eelmaa on kirjutanud nende dokumentaalsete lugude põhjal näidendi koos minuga."
"Vaimukas, tabav, visuaalselt efektne (kostüümid Kris Lemsalu!) ja näitlejameisterlik."
Eesti Naise kultuuritoimetus
"Vaimustavad näitlejannad, kumbki nii sees oma karakteris, et vamp(iiri)dena saamas veel jõudu-hoogu juurde oma mängule just sellest, keda nad seal kehastamas. "
"See ei ole Borgese lavaletoomine, lihtsalt Borgese lugemine sai mulle endale ajendiks seda etendust teha. Tänu Borgesele võtsin ette otsida välja läbi ajaloo erinevad lood inimestest, kes on surematust otsinud. Ja kui ma päris värvika galerii leidnud olin, siis palusin Taavi Eelmaal kirjutada need stseenideks." / Marianne Kõrver /
Klassikaraadio / Lisete Velt
Tegu on jõulise, naljaka ja kõheda vaatemänguga, mis vahepeal tripib ära, siis zõunib välja, kandub kosmosesse, aga kuskil piniseb ikka argipäev nagu tüütu kärbes: elamise hetkedel me olemegi surematud.
Valner Valme / Edasi
"Sellele (surematusele) saab teatrilaval läheneda küll ainult läbi olemise nauditava kerguse. Me kindlasti ei lähe liialt mõtlikuks. Tegemist on visuaalse näitemänguga, on rõõmu ja lusti." / Marianne Kõrver /
Kuku raadio / Siiri Mihkelson
"Näitlejatele, kes peavad kogu virvarri laval koos hoidma, püstitab lavastus aukartustäratava ülesande, kuid Katariina Tamm ja Mari Abel on ülesannete kõrgusel. "
30. augustil esietendub Sakala 3 teatrimajas Marianne Kõrveri autorilavastus "Surematud". Lavastuse toob publiku ette teater Ekspeditsioon.
„Vahel tundub nagu me ei oleks loodud elama, aga sama saab öelda ka suremise kohta - me nagu ei oleks loodud selleks“. Nii kõneleb üks tegelane Marianne Kõrveri lavastuses „Surematud“. See playlist on rollercoaster nagu lavastusprotsesski – selles on tümpsu, hirmu eksistentsi ees, armuvalu ja helgust." / Katariina Tamm /
"Kui Jorge Luis Borgese novelli „Surematu“ kangelane saavutab eksikombel surematuse ning kannatab igavese elu ambivalentsuse põrgus, siis kaks kaasaegset haritud influencerit ei astu metafüüsika soisele pinnale, vaid veenduvad veelkord tuntud tõsiasjas, et suremine on ennekõike mugavustsoon, millest tuleks välja kasvada."
Surematuse ja igaviku idee on läbi sajandite olnud filosoofidele raskeks pähkliks. Kuid sellest mitte heitudes otsustavad kaks haritud influentserit, eelarvamustevaba noort naist, peale tutvumist Jorge Luis Borgese ringikujulise aja kontseptsiooniga asuda püüdma iidset ja ülimat - igavest elu. Neile on teekonnal surematusse abiks tõestisündinud lood seiklejatest, kes samal retkel on õnnestunud rohkemal või vähemal määral. Kas kaasaegne naine on küps surematuse jaoks?