EIDOS

PerformanceLavastus
Fotod: Herkko Labi
Lavastaja
Jarmo Reha
Etenduse pikkus
Üks tund ja 15 minutit
Esietendus
27.10.2023

“EIDOS” on seisundiline hetk, mis asetab inimese polaarsesse olustikku, pendeldades sünguse ja helguse vahel. Lavastuse püüd on killustada inimene juppideks, nii füüsiliselt kui ka vaimselt, et seda vaadelda, piielda ja taaskord kokku traageldada. “Eidos” tähendab kreeka keeles “vorm”, mis taotleb kliinilist ja puhast ideed, ning see ettevõtmine on meie inimsuse pressimine nendesse mõttelistesse ideaalidesse. Lavastuse põhilisteks teguriteks on ruum, mis pretendeerib toimima rusuva pinnasena, video, mis avab meile akna teise võimalikku reaalsusesse, ja inimene, kes sellelt pinnaselt tõukub, tõustes kirgaste tähtede poole. Selles maises olekus aheldavad meid mitmed rõhuvad ja sünged seigad, mida me kõik mingil viisil kogeme – kaotus, surm, sünd, pimestus, iha, viha, armastus. “EIDOS” saab olema üks habras niit, mis need paratamatused kokku pikib, et joonistuks välja üks kaar, mis paratamatult saab söösta vaid otse päikesesse – et lakata, lõppeda ja rahuneda.

Lavastust “EIDOS” kannustavad küsimused: Mis on see kest, milles me kõnnime? Kust algab “mina” ja kust see lõppeb? Mis inimkilde me vajame, et moodustuks eluline tervik? Mis on meis üleliigset ja mis on meiega liiga kaua kaasas käinud? Mis on see elumahl, mis meis voolab ja meid vormis hoiab?

“EIDOS” sünnib hetkel, mil meid ümbritsev maailm on isegi killustunud ja muutub üha mõistmatumaks. Selle lavastuse huvi ja püüd on luua publikule aegruum, kus tunnetada ja mõtestada inimeseks olemise kõiki tahke, tema ilus ja valus.

Esietendus 27. oktoobril 2023 Sakala 3 teatrimaja kammersaalis.

Etenduses kasutatakse lavatossu ja strobo valgust.

Reha lavastus toimib hea mõttesuunajana, ise kindlaid lahendusi pakkumata, jäädes poeetiliseks, isegi ebamääraseks, kuid pakkudes võimalust võtta aeg maha ja natuke mõelda ning unistada, mis asub meie koopas, kuid ka sellest kaugemal.
Rasmus Kuningas /ERR
Selle tandemi puhul on aga põnev just Reha ja Pilve ande erinevus ja sellest sündiv juhuslikkus.
Meelis Oidsalu / Postimees
Ilmselgelt ei lähe Jarmo Reha oma lavastustega juba käidud radu, vaid on pidevatel otsingutel, teostab süvitsimineva vaatlejana jätkuvat uurimistööd teemal "Kes me sellised oleme?". Ta ei karda olla selles siiralt tõsine (see tõsidus oli paeluv), usaldav ja ennast paljastav. Vaatasin läbi lavastuse autorile ja ka iseendale otsa, ilma hirmu ja rünnakuta, vaid tõelise huviga.
Sigrid Peterson / Blogi Teater ja makaronid
"See lavastus, ma ütleks, on julge katsetus. Mis huvi pakub, on meie kehalisus, meie vorm ja erinevad tähendused ning see sigri-migri, mis meie sees veidi pendeldab. Kui vaataja siia lavaruumi tuleb, arvan, mida ta kogeda saab, on teatav voolamine või hoovused, mida tajuda, tunnetada ja mõtestada." /Jarmo Reha/
Siiri Mihkelson / Kuku raadio
"Ma loodan, et EIDOS võimaldab lihtsalt korraks vaadelda ennast, läbi kellegi teise - lihtsalt korraks vaadelda, käsi või jalgu või silmi või juukseid või keha või loodust. Ja ennast sinna sisse asetada." - Jarmo Reha
Kaisa Ling / Klassikaraadio
Juba enne lavaruumi jõudmist saab aimu „Eidose“ suurepärasest lavakujundusest.
Johanna Rannik / Eesti Päevaleht
See on suhteliselt abstraktne, poeetiline. Ta on luuletus tegelikult, luuletus, mis on ruumi pandud nii, et seda saab vaadata.
Aktuaalne kaamera /ERR
Suurem osa neist lugudest on muusika, mille juurde ma ikka jälle tagasi pöördun, minu muusikaline „aluspõhi“. „EIDOSega“ ühendab neid ehk eelkõige liikumine abstraktse ideedemaailma ja konkreetse, intiimse, tundelise vahel. Kindlasti ei anna see list aga kätte „EIDOSe“ tegelikku häälestust, seda tuleb ikkagi koha peal kogema tulla.
Kultuuribiit / Eesti Päevaleht
"Eidos" on seisundiline hetk, mis asetab inimese polaarsesse olustikku, pendeldades sünguse ja helguse vahel. Lavastuse püüd on killustada inimene juppideks, nii füüsiliselt kui ka vaimselt, et seda vaadelda, piielda ja taaskord kokku traageldada.
ERR kultuuriportaal
Lavastust „EIDOS“ kannustavad küsimused: Mis on see kest, milles me kõnnime? Kust algab „mina“ ja kust see lõppeb? Mis inimkilde me vajame, et moodustuks eluline tervik? Mis on meis üleliigset ja mis on meiega liiga kaua kaasas käinud? Mis on see elumahl, mis meis voolab ja meid vormis hoiab?
EPL kultuur
«Eidos» tähendab kreeka keeles «vorm», mis taotleb kliinilist ja puhast ideed, ning see ettevõtmine on meie inimsuse pressimine nendesse mõttelistesse ideaalidesse.
Postimees
KavaLavastusedTekstidEkspeditsioonistKontakt