H: Hirnumine
Hirnumine on hääl, mida teeb hobune. Tundub, et nagu paljude loomade puhul, nii on ka sõna “hirnumine” kirjutatud üles umbes nii, kuidas inimese kõrvale on hobuse häälitsemine kostnud. Tõsi, keeleteadlased näevad muid juuri. Soome ja isuri keeles on hobuse häälitsemine “hirnua”, lüüdi ja vepsa keeles “hirnuda”, vadja keeles “irnua” – võimalik, et eestikeelne sõna tuleb hoopis vennasrahvaste seast. Kuid ka need sõnad tunduvad olevat kahtlaselt lähedal sellele häälele, mida meie kõrv kuuleb, kui hobune häälitseb. Ent kas kuulsid siis läänemeresoomlased hobuse häälitsemist kuidagi teistmoodi kui mujal? Sest inglise keeles on hirnumine hoopis “to neigh”, vanas inglise keeles “hnǣġan”, protogermaani keeles “hnajjōną”, rootsi keeles “gnägga”, islandi keeles “hneggja” – ja nii edasi. Saksa keeles öeldakse üldse näiteks “wiehern”, kusjuures nagu eesti keeles “hirnuminegi” – see sõna võib tähistada korraga nii hobuse häälitsemist kui inimese naeru. “Sa oled naaru elevele nigu setu hobene,” öeldi vanasti. Või “Hirnub nagu hobu, hambad paljad.” Või “Kui Juta naar, sis hirn ku hopõn.” Või “Üttelukku hamba lajan, nigu kõlu hobesel.” Või “Ega sa pole hobu, et sa sedasi hernud.” Seega näeme kummalist inimese ja looma kokkusulamist läbi hirnumise või naermise. Hobusele spetsiifilist heli kasutatakse hoopis inimlike emotsioonide väljendamise kirjeldamisel, kusjuures see side on tekkinud visuaalselt: kuna inimene paljastab naerdes hambad, siis meenutab ta nõnda hirnuvat hobust, ja kuigi hirnumine võib olla hobuse jaoks vahend, kuidas väljendada hirmu, õudust, paanikat ja nii edasi, siis inimmaailmas tähistab “hirnumine” midagi rõõmsat, optimistlikku, kergendavat. Järelikult on hirnumine miski, mis pealtnäha toob inimese ja looma teineteisele lähemale, liidab nad ühise häälitsuse võluriiki, kuid lähemal vaatlemisel selgub, et see lähemaletoomine on pealiskaudne, ülbe ja hobust isegi alandav. Mitmekihilist eksistentsiaalset “hirnumist” on suutnud inimene tõlgendada ainult tühise paljastatud hammastega irvitamisena.
REIS METSA LÕPPU esietendus 17. augustil Sakala 3 Teatrimajas