G: Genotsiid
Genotsiid on ühe teatud inimrühma teadlik hävitamine. Aga kas on olemas ka inimmaailma välist genotsiidi? Kas näiteks võib rääkida ihast tappa järjepidevalt teatud nähtused looduses? On ju olemas ridamisi hästi organiseeritud, tehnoloogiliselt varustatud ja edukalt läbi viidud programme, mille ainsaks eesmärgiks on looduses midagi lõplikult või poollõplikult hävitada. Paljud lähevad tänapäevalgi massööride juurde ja kurdavad kanget selga, sest suvine umbrohutõrje on nõudnud palju koogutamist. Me oleme otsustanud: naat on kahjulik ja tuleb vähemalt teatud territooriumil täielikult hävitada, välja juurida, lõplikult lahti saada. Sama kehtib veel näiteks raudnõgese või võilillede kohta. Ei piisa ainult kärpimisest, vaid meis tekitab kummalist põlgust, viha ja meeleheidet, kui kevadel tomatite vahel järjekordset ohakavõrset näeme. Juba toomegi kõpla, surume mulda ja kisume ta välja.Üks Soome teadlane väitis kunagi, et vanade taluõuede puhastamine võsast peegeldab inimeste allasurutud viha metsa vastu ja metsa proovitakse tõrjuda enda lähikonnast. Kas on see kuidagi teistmoodi kui see, kui me ei salli “teatud liiki” uusi inimesi enda naabruskonnas? Soode kuivendamine: soov saada lahti teatud piirkonnas veest, soost, rabast. Lageraie: teadagi mis. Hiirelõks, mis on kohandatud spetsiaalselt ühe loomaliigi hävitamisele. Aianduspoed pakuvad uusi ja uusi lahendusi muttidest lahtisaamiseks ning oma sõna ütleb sekka isegi kaitseväe juhataja, kelle hobiks on sihikindlalt mutte tappa. Rotimürk: paned plastkarbis välja mõned graanulid, aga niimoodi, et kutsuke või kiisuke seda süüa ei saaks, sest nad on “armsad” ja “kodused”. Nihutad selle rotiaugu juurde ja loodad, et hommikuks on mõni juba koolenud, ning nädala lõpuks oled rottidest lõplikult lahti saanud. Vahel on loodusgenotsiid seotud ka moevooludega. Näiteks ühel hetkel ei tundunud vanad talulilled enam piisavalt seksikad, need juuriti välja ja asendati valgetes rippuvates plastkorvides olevate rododendronitega. Või on kõik kuidagi kaudsem, peenem. Teatud taimeliigid hakkavad vähenema, sest kliima soojeneb, aga kliima soojeneb seetõttu, et oleme pannud ta soojenema. Rõõmustame küll viinamarjade ja aprikooside üle, mida on võimalik kasvatada ka Emajõest põhjapool, aga samas peaksime valmistuma, et kuusemetsad vajuvad tasapisi minevikku. Mis saab jõululauludest, kus mainitakse kuusepuusid? Ilmselt leinalaulud.
REIS METSA LÕPPU esietendus 17. augustil Sakala 3 Teatrimajas