F: Fanta
Fanta leiutati natside poolt. See on kurb algus suurepärasele joogile, kuid mis teha. 1940. aasta alguseks hakkas Saksamaal lõppema Coca-Cola tootmiseks vajalik siirup, sest natside vastu olid kehtestatud kaubandussanktsioonid ning kogutud varud olid mõeldud mitte müümiseks, vaid haavatud sõduritele, kellele anti Coca-Colat haiglates ravimise ja parema tuju jaoks. Coca-Cola ettevõtte Saksamaa haru juht Max Keith otsustas nendes tingimustes luua uue koolajoogi, mille jaoks kasutas ta seedri tootmisel järelejäänud õunajääke ja juustu tootmisel tekkivat vadakut. Uut jooki tehti seega “jääkide jääkidest”, nagu ütles Keith. Kui tootele hakati nime mõtlema, palus Keith oma kolleegidel kasutada fantaasiat (saksa keeles Fantasie) – ja üks müügimees olevatki hüüdnud: Fanta! Juba mõned aastad hiljem müüdi aastas kolm miljonit kasti uue joogiga, kusjuures sugugi alati ei joodud seda ära, vaid suhkru nappuse tõttu lisati suppidele ja hautistele magususe saamiseks. Päris sõja lõpukuudel olevat üks Saksa kindral käskinud Keithil haakida oma firma nimi Coca-Cola omast lahti, kuid Keith keeldus. Sellele oleksid järgnenud karistused, aga enne sai kindral ühe liitlaste lennurünnaku käigus pommitabamuse. Fanta pääses – kuid muutus. 1949. aastal Fanta tootmine lõpetati, ent 1955. aastal lisasid itaallased Napolis joogile apelsinimaitse (selleks kasutati Napoli enda apelsine) ja sündis klassikaline Fanta, mida me tunneme ka täna. 2015. aasta veebruaris soovis Coca-Cola kompanii tähistada Fanta leiutamise 75. sünnipäeva ning turgudele paisati sõjaaegse maitse ja pakendiga jook. Ilus sünnipäevamõte lõppes skandaaliga – leiti, et tegemist on igatsusega natsiaja järele ning jook korjati lettidelt. Fanta lugu näitab, kuidas moodsa aja inimkond kõlgub pidevalt autentsuse ja koopia vahel. Kord igatsetakse midagi, mis oleks “autentne” (talulilled, käsitsi kirjutatud kirjad, füüsilised puudutused ja nii edasi) ja siis jälle midagi, mis oleks pigem “koopia” (näiteks kui rahaliselt on kitsas käes, ei nõua inimene enam autentset, vaid kättesaadavat, kuid kättesaadav on sageli millegi luksuslikuma koopia). Võib vabalt juhtuda, et ühel hetkel saab koopiast uus autentsus ja kui siis koopiast tehakse koopia – nagu tehti Fanta 75. juubeli puhul koopia omaaegsest Coca-Cola koopiast –, võib puhkeda skandaal, sest lihtsas nostalgiale mängivas turundusvõttes võidakse näha hirmutavat autentset iha millegi kohutava järele.
REIS METSA LÕPPU esietendus 17. augustil Sakala 3 Teatrimajas