B: Bubo bubo
Bubo bubo tähendab ladina keeles kassikakku. Vahel öeldakse tema kohta ka Uhu – sest ta häälitseb nõnda. Lavastuses kannab kassikakku oma peas näitleja Jörgen Liik. Liik on pärit Saaremaalt, mis on üks väheseid kohti Eestis, kus kassikakk on suutnud püsida. Ta vajab eluks rannaluiteid või siis suuri soomassiive, kus on rabajärved. Tosin aastat tagasi oli Eestis järel vaid kõige rohkem 120 paari kassikakke, mida oli poole vähem kui kümmekond aastat varem. Mingil põhjusel nad ka ei sigi, näiteks 2009. aastal ei saanud teadaolevalt mitte ükski (!) kassikaku poeg lennuvõimeliseks. Suur jama on elektriliinidega: umbes pooled Eesti kassikakkudest surevad elektrilöögi tagajärjel. Tähelepanu tasub juhtida ka näitleja Jörgen Liik perekonnanimele. Arusaam sellest, et elusloodus jaguneb liikideks, keda saab kaardistada, nimetada, lahterdada, süstematiseerida ja nii edasi, sai tugevamad jalad alla 18. sajandil Rootsi loodusteadlase Carl Linnaeuse töödes. Jean-Jacques Rousseau saatis talle kord kirja, kus ütles: “Ma ei tea Maal ühtegi suuremat inimest.” Goethe sõnade kohaselt mõjutasid teda kõige rohkem Shakespeare, Spinoza ja Linnaeus. Räägitakse, et kui Linnaeus oli alles väike laps ja juhtus närvi minema, siis anti talle kiiresti mõni lill ning see rahustas poisikese kohe maha. Võimalik, et lilleks oli meelespea. Meelespea (inglise keeles forget-me-not, st ära-unusta-mind) olevat saanud nime sel moel, et Flora käis ja jagas lilledele nimesid ning kui ta möödus meelespeast, olevat too sosistanud: ära unusta mind! Meelespea seemned säilivad maapinnas 30 aastat, oodates soodsaid kasvutingimusi. Kui need saabuvad, lill tärkab. Kui need ei saabu, lill ei tärka.
REIS METSA LÕPPU esietendus 17. augustil Sakala 3 Teatrimajas